Küll se blogi on ikka hea asi,

kuna kuskil peab ju välja elama, igalühel enda paberihunnik, enda kritseldused. Kurat. Veelkord kurat. Ei tohi enam üldse mõelda, et "hullemaks ei saa ju minna, kui siis jääb samaks või saab natuke paremaks." Läheb, ja kuidas veel lähe. Meeldiv aastalõpuüllatus, nii mulle kui ka ühele teisele inimesele. Jäämäe tippu kroonib see, et õige lahenduskäik tuleb kõige viimasena meelde, kui kõik lootus on juba kaotatud. Mis seal ikka - närvirakud kulutatud, aega raisatud, tulemus sitt, eks homme saab täpsemalt teada, mis saab. Head aastavahetust.

Lõpptulemus: lõpp hea kõik hea, väga üllataval kombel sain ma veel tasutud ka, millest ma sellise käki kokkukeeramise eest küll ei ootanud...

Tudeng põrgus

Tudeng suri ootamatult. Ligi astus Saatan ja teatas: "Sul on valida 2 võimalust, 2 põrgut."
"Millised?"
"Keskkooli ja kõrgkooli vahel."
"Hmm... ok, keskkooli."
Ja tudeng jõi iga päev, suitsetas, aeles ringi, aga õhtul tuli Saatan ning
lõi talle naela tagumikku.
Pool aastat tudeng kannatas, ent siis läks Saatana juurde:
"Ei, mulle aitab! Tahan kõrgkooli oma!"
Ja tudeng jõi iga päev, suitsetas, aeles ringi... Poole aasta pärast tuli Saatan naelu täis ämbriga:
"Nonii, tudeng, sess on alanud..."