"õpingud"

Mõtlesin, et võiks hakata jälle Esperantot õppima, leitud kommuun tundub olema üsna aktiivne, et seekord asi suhtlemise puudumise taha jääks :)

Metsik unisus

Haigutused on nii suureks tänase tööpäeva viimase tunni sees läinud, et lausa ajab blogima :P "Tänu" sõprade ja tuttavate tsiklitele on mulle ka pahatahtlikult pisik külge jäänud, järgmine kevad lähen siis piiranguteta A kategooriat tegema. Millal enda sõiduk tuleb, seda näitab finantsolukord, aga vähemalt õigus neid juhtida on siis olemas. August on siis puhkusekuu, circa kaks nädalat saab mandril ringi liigutud, ülejäänu on veel üsna lahtine.

Kolitud!

...ja ka esimene öö juba mööda saadetud siin. Ahjaa, pesumasina sain ka, tasuta, täna (vaadates kella hetkel siin..) lubas isa puuduva vooliku ka leida ja saab asja vee/vooluvõrku ühendada. Eelmine kuu hangitud kahe pliidiauguga ahi läks ka laupäeval käiku, täiesti edukalt saab külmutatud pitsast söödav asi :P Paar pilti teen ka aga alles siis, kui lõpuks olen viitsinud ülejäänud asjad lahti pakkida. Neljas korrus pole naljaasi.

Võti käes!

Et siis on ka minul nüüd eraldi elamine, kahjuks ei saa seda üürikorterit veel koduks otseselt nimetada. Aga samm sinnapoole. Hetkel veel üksi, poole kuu pärast liitub Reelika.

Pisikesed uuendused

Peamine põhjus mitteblogimises on see närvivalu hammastes, mis tuleb ja kaob, nagu oleks mingisugune reeglipärasus ja nagu ka poleks. Selle nädala püänt seisnes selles, et oleks pidanud ilusti sel nädalal (ja ka mingid järgnevad arvatavasti) istuma kodus. See "pisiasi" läks mul meelest ära töövõimetuslehe kättesaamisel. (Pidi olema mingine uus seadus seoses haigekassaga, et ei tohi kuus või ühel töövõimetuslehel üle 14 päeva korraga olla) Samas ei kahetse, et läksin tööle varem, saan väga hästi uimastavate tablettidega hakkama - isegi Vasalemmas sai laupäeval käidud. 5 päeva haigekassalt või tööandjalt, seal on vahe. Aga see pole põhjus miks ma tegelt blogi mõtlesin kirjutada siin unisel ajal :) Laupäevast saati on mu suu piisavalt palju hakanud kokku kiskuma et tuleb vile välja, peaaegu igas toonis mis vaja. Mu "hapu" nägu on ka üsna kena juba, nina krimpsutamine väga vaikselt, aga siiski, liigub ka kaasa. Silmalaug on ikka veel samas seisus visuaalselt kui nädal tagasi, ümara kaare asemel tagurpidi "Nike." Epu laenas enda suusamütsi näo külmetamise kaitseks, saab hakata kõikvõimalikes asutustes paanikat hakata tekitama. Kellegil relvamaketti on? :)

Üks "õnnelik" sajatuhandest

Ramsay Hunt'i sündroom, tüüp 2.

Immuunsüsteemil kukkus korra valvsus (arvatavasti aastalõpu tuulistest ilmadest külmetunult) ja siis sain endale sellise vahva haiguse, mida perearst ei suutnud õigesti diagnoosida, neuroloog saatis mind kohe siia. Nii ma siis siin haiglas istun oma 8ndat ravipäeva. Herpesest on jäänud alles ainult koorikud, järele on jäänud rõve närvivalu, mis kumab ligikaudsetesse närvidesse - selletõttu vängemast valuvaigistist on olek uimane juba teist päeva. Aga vähemalt valu on kadunud enamus aega. Välja peaks saama järgmise järgmise nädala algul vist, kui mul lõppevad 10 näoteraapia seanssi ära. Nägu tasapisi hakkab tagasi tööle jälle, kuigi täieliku taastuseni (mina vähemaga ei lepi) on veel nädalaid ja kuid aega - see tempo on täielikult individuaalne.