Tahan suhelda!

Mis siis ikka, vol. II

vesi hane seljas

Üks hea sõbranna arvas asjast nii:

(10:25:50) keegi: teine asi on see ka, et osad naised loodavad, et mehed peaksid ju sellised tugevama hingega olema ja võtavad selliseid asju, nagu hane selga vesi

(10:26:03) keegi: nad ei suuda aru saada, et mees on samasugune inimolend, nagu naine

(10:26:08) keegi: ka mina olen seda viga teinud

(10:28:15) keegi: ja siis imestatakse, kui teine pahaseks saab, ollakse hämmingus, ei osata midagi peale hakata ja siis minnakse minema, ilma midagi selgitamata oma käitumise kohta


Paremalt ei saagi olukorda selgitada.

miks ma seda arvasin

Aga vähemalt nüüd on täielikult selge ja saab unustada need sõnad/teod/mõtted/unistused/ootused. Palju kergem on olla.

muutuvad tuuled

Räägitakse, et vana arm ei roosteta. Aga mida on vaja, et see rooste maha kraapida - vaikselt taastada vanad harjumused ja vaadata kuidas läheb? Järjekordne situatsioon, mille (lõpp)lahendust ei oska aimata - aga ainuüksi see mõte tekitab sisemuses juba väikse värina, et äkki ...

oo valentin

Fraas "kallis oled" või "oled kallis mulle." Tavaliselt kuuleb seda kellegilt, kes on sulle üsnagi lähedane, ja tavaliselt neid üle ühe pole. Aga kui hea sõber ütleb seda, ja ilma tagamõtteta? Tänases päevas leidub siiski päikest :)

nulläktsion

Midagi asjalikku siia pole kirjutada peale selle loo, mille sõnu jäin äsja kuulama. Vähemalt ajab mõtlema natuke.

Pressure Rise - Let Go

kokkvõtlikult

Iga leek kustub alati...

Öine arhiiv?

Ei oska enam midagi arvata. Mitte kui midagi. Kas peaksin üldse? Siis ootan, ootan kuni veel võimalik.

Mõtlen

ja mõtlen, et miks ma niimoodi olen teinud. Mina kavatsen jääda endaks, muutmisel ei oleks ma enam sama inimene. Samas ma nendes sõnades ei kahtle, mis sai lausutud. Rääkida nüüd või vaikida igaveseks. Vale aeg, vale koht, vale situatsioon...aga õige inimene?

Tööisu

pole üldse, ja seda juba teist päeva. Selles "süüdi" on üks kallis naisterahvas, kelle järgi on igatsus väga suur. Ilma selleta aga puuduksid ka kõik ülejäänu. Vait olla ja edasi teenida, elada üks päev korraga..

Peaks pealkirja ümber nimetama...

Näiteks Enesehaletsuse Nurgake oleks palju sobivam, sellises meeleolus postituses tunduvad need postid (ja ka järgnev) tulema. Jällegist ei saa naisterahvastest aru, aga mis maailmas veel uudist, pole ainuke kes seda kurdab. Abort/Retry/Ignore?

Tahan suhelda!

Viimasel ajal tekib tunne nagu mina oleksin ainuke inimene, kellel on aega tegeleda tööl kõrvaliste asjadega, näiteks teistega suhtlemine läbi neti. Ja mulle tundub et tüütan neid, kuigi keegi pole otseselt välja õelnud midagit. Teeb homme vaikse päeva ja jätab inimesed rahule.

Unetus

Sai eelmine öö kuskil neljapaiku magama mindud, nüüd ei ole und. Suvalised mõtted käivad peast läbi, nagu alati, aga kui korra tajud reaalsust, märkad, et oled veel ärkvel. Peaks vähem mõtlema. Siis saaks vast unele ka.

Kõik saab kuskilt alguse

Sama ka selle nurgaga. Mõtlesin et võiks vahest oma mõtteid ülesse kirjutada, päeviku pidamine paberi peal ei ole õnnestunud, rohkem olen arvuti taga kui viitsiks pastaka ja kaustiku kätte võtta.
Niipalju siis sellest.

Unenäod võivad olla mõnikord väga masendavad, tekitavad sinus õndsa tunne, nagu oleks eluga rahul. Ärkates sa ei taha leppida selle reaalsusega, mis sul on, vaid tahaks ühendada kaks maailma, kasvõi külastada neid omal vabal tahtel. Tekib tahtmine jääda sinu aju poolt genereeritud unemaailma, kus kõik on võimalik. Masendav üksindus.