Looderdav töötu, päev #3

Siiamaani pole veel mõistus aru saanud, et homme tööle mineku asemele tutvume kohaliku töötukassaga. Imelikult vähe kohustusi nüüd. Positiivse poole pealt saab nüüd kooli ära lõpetada rahuliku(ma)lt, kuivõrd rahulik väikse lapsega pereelu on.

Metsik unisus

Haigutused on nii suureks tänase tööpäeva viimase tunni sees läinud, et lausa ajab blogima :P "Tänu" sõprade ja tuttavate tsiklitele on mulle ka pahatahtlikult pisik külge jäänud, järgmine kevad lähen siis piiranguteta A kategooriat tegema. Millal enda sõiduk tuleb, seda näitab finantsolukord, aga vähemalt õigus neid juhtida on siis olemas. August on siis puhkusekuu, circa kaks nädalat saab mandril ringi liigutud, ülejäänu on veel üsna lahtine.

Kolitud!

...ja ka esimene öö juba mööda saadetud siin. Ahjaa, pesumasina sain ka, tasuta, täna (vaadates kella hetkel siin..) lubas isa puuduva vooliku ka leida ja saab asja vee/vooluvõrku ühendada. Eelmine kuu hangitud kahe pliidiauguga ahi läks ka laupäeval käiku, täiesti edukalt saab külmutatud pitsast söödav asi :P Paar pilti teen ka aga alles siis, kui lõpuks olen viitsinud ülejäänud asjad lahti pakkida. Neljas korrus pole naljaasi.

Võti käes!

Et siis on ka minul nüüd eraldi elamine, kahjuks ei saa seda üürikorterit veel koduks otseselt nimetada. Aga samm sinnapoole. Hetkel veel üksi, poole kuu pärast liitub Reelika.

Pisikesed uuendused

Peamine põhjus mitteblogimises on see närvivalu hammastes, mis tuleb ja kaob, nagu oleks mingisugune reeglipärasus ja nagu ka poleks. Selle nädala püänt seisnes selles, et oleks pidanud ilusti sel nädalal (ja ka mingid järgnevad arvatavasti) istuma kodus. See "pisiasi" läks mul meelest ära töövõimetuslehe kättesaamisel. (Pidi olema mingine uus seadus seoses haigekassaga, et ei tohi kuus või ühel töövõimetuslehel üle 14 päeva korraga olla) Samas ei kahetse, et läksin tööle varem, saan väga hästi uimastavate tablettidega hakkama - isegi Vasalemmas sai laupäeval käidud. 5 päeva haigekassalt või tööandjalt, seal on vahe. Aga see pole põhjus miks ma tegelt blogi mõtlesin kirjutada siin unisel ajal :) Laupäevast saati on mu suu piisavalt palju hakanud kokku kiskuma et tuleb vile välja, peaaegu igas toonis mis vaja. Mu "hapu" nägu on ka üsna kena juba, nina krimpsutamine väga vaikselt, aga siiski, liigub ka kaasa. Silmalaug on ikka veel samas seisus visuaalselt kui nädal tagasi, ümara kaare asemel tagurpidi "Nike." Epu laenas enda suusamütsi näo külmetamise kaitseks, saab hakata kõikvõimalikes asutustes paanikat hakata tekitama. Kellegil relvamaketti on? :)

Kas SINUL on kingitused ostetud?

(kena pilt saidilt www.chiasso.com)

Mina tegin selle püha ürituse laupäeval ära, kaks tundi ja kõik olemas :)

Midagit võiks nagu kirja panna...

Viimasel ajal pole olnud lihtsalt viitsimist midagit kirjutada, laisk nagu ma olen. Täna sai siis esmakordselt helistatud välismaale (nii Rootsi kui ka Inglismaale), et uurida välja, miks üks seade ei hakka tööle nagu ta peaks - inglise keelt sai pursitud üle väga kaua aja :) Koolis õpetatud selge diktsiooniga tädidest/onudest pole eriti kasu hetkel, kõnekeelest arusaamisel tuleb kõrvu teritada üsna palju. Vähemalt rootslasele suutsin hea mulje jätta probleemi lahendamisega, hea seegi. Saksamaa reis peaks järgmine nädal saama mingi selgema vastuse, vähemalt mingi info liigub lõpuks. Detsembri lõpus tuleb Reelika jõuludeks siia ja siis aastavahetuseks temaga koos mandrile, loen siin pingsalt jäänuid päevi.

Puhkus ukse taga

Alatest reedest kuni 15. juulini mina puhkan, alguses koos Reelikaga mandril ning viimane nädal suure tõenäosusega saares. Vahepealsed nädalavahetused on mõõdunud väga rõõmsalt minu jaoks, usun et pole ainuke :) Viimasel ajal pole eriti viitsinud kirjutada midagi siia, mõtted vist natuke hajevil..

Suvi?

Vähemalt õues olev ilm viitab sellele, rattaga on ka mõnus vändata suhteliselt tuulevaikses keskkonnas. Ja jälle loeme päevi..

Nädalavahetus...

..oli enam sellest, mida ma alguses lootsin. Täpsemalt Sina oled see inimene, kellest ma olen unistanud ja rohkemgi veel. Minu rõõmu ei ole võimalik sõnades väljendada..

Mõistus on ära lennanud

või täpsemalt on see vahetunud ühe mõttega - Reelika. Loetud tunnid..

Hakkan vanaks jääma?

Teen mina hommikul luugid lahti, käin pesus ja vaatan siis huvipärast kella - 6! Järgnes tunnike voodis unelemist, kell tiksus küll edasi teokäigul. Reede on nüüd veelgi lähedamal..

mina ei oska siia küll mingit pealkirja leiutada

Tegelt ma ei oska seda tunnet kirja ka panna, nii nagu ta on. Lihtsalt õeldes - olen õnnelik taaskord, üle nende pikkade aastate.. mõtlemine hetkel on piisavalt häiritud, et selle kirjutamine siin vajab üsna palju keskendumist. Need soojad tunded on tagasi, mis annavad igasse päeva energiat juurde. Nädalavahetus tiksub ka iga minutiga lähemale. See imeline R-tähega algav sõna, mis paneb alati mu suu naeratama ja teeb tuju heaks..

see imelik tunne..

Kas sul on olnud kunagi ohates selline imelik konte läbiv jäine tunne, nagu midagi oleks puudu?
Minul on, ja viimasel ajal suht tihti.

Kuigi kevad on käes ammu ilmade järgi..

... siis jõuab ta alles minuni nüüd tasapisi. Olen peaaegu ära unustanud need soojad emotsioonid, mis sellega kaasnevad. Taevas tundub aina sinisemana iga päev..

aih

Käisin siis rattaga üle lenksude eile ja täna istun kodus ning imetlen maailma läbi oma pilukil silma..

sinise lehe bluus

Olen selle kuu jooksul juba teist korda sinisel lehel, nii vahva. Hetkel tundub, et palavik on seljatatud, pole täna veel ülesse hüpanud. Eelmisel reedel sai peetud siis sünnipäeva viimane jupp, sai söödud ja joodud, kena teenindus oli - siiski restoran :) Hääl hakkab ka tagasi tulema, vähemalt vahepeal on nagu midagit.

Naisterahva lähedusest tunnen puudust.

Tervislik eluviis

Või noh, vähemalt proovib alustada sellega. 1 kord nädalas ujumist ja proovib vähemalt igal tööpäeval minna terviserajale kepikõndi harrastama. Ema keppidega on mugav, kuigi võiks olla natuke pikemad, eks vaatab millal poeskolamise aega on. Kepikõnd tundus endale alguses kentsakas, kuid käed annavad tunda, et mingi koormus on neil peal olnud.
Suured tänud siin sõpradele, kes leiavad aega tervislikult liikuda koos minuga :) Üksi vast sellega alustamine ja jätkamine oleks suuremat pingutust nõudev..

Küll se blogi on ikka hea asi,

kuna kuskil peab ju välja elama, igalühel enda paberihunnik, enda kritseldused. Kurat. Veelkord kurat. Ei tohi enam üldse mõelda, et "hullemaks ei saa ju minna, kui siis jääb samaks või saab natuke paremaks." Läheb, ja kuidas veel lähe. Meeldiv aastalõpuüllatus, nii mulle kui ka ühele teisele inimesele. Jäämäe tippu kroonib see, et õige lahenduskäik tuleb kõige viimasena meelde, kui kõik lootus on juba kaotatud. Mis seal ikka - närvirakud kulutatud, aega raisatud, tulemus sitt, eks homme saab täpsemalt teada, mis saab. Head aastavahetust.

Lõpptulemus: lõpp hea kõik hea, väga üllataval kombel sain ma veel tasutud ka, millest ma sellise käki kokkukeeramise eest küll ei ootanud...

Närvirakkude hävitaja

http://www.sarc.com/avcenter/venc/data/backdoor.rustock.b.html

Suured tänu Kasperskyle, kelle toode lõpuks avastas ja eemaldas tolle (peale mitme teiste viirusetõrjetetega läbiskännimist), loodetavasti mu soovitus Esetile (NOD32 tootja) on edukas ja saab vähema jamamiseta läbi järgmine kord :)